Korduma kippuvad küsimused (KKK) maksusuoodustuste deklareerimise kohta 10. veebruaril.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) maksusuoodustuste deklareerimise kohta 10. veebruaril.

10. veebruaril olid meie maksukonsultantide telefonid “punased” seoses kohustusega deklareerida kõik maksusoodustused eelmise aasta lõpu kuupäevaga. Alljärgnevalt on toodud küsimused, mida enim nimetatud teema kohta küsiti.

Taust

1. jaanuaril 2015 hakkas kehtima tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) muudatus, mille kohaselt tuli 10. veebruariks deklareerida kõik maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud 2014. aasta lõpu seisuga. Ettevõtja seisukohast avaldavad tulevastele maksukohustustele mõju eelkõige saadud dividendid, mida soovitakse tulumaksuvabalt edasi maksta, omakapitali sissemaksed ning välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaks.

TuMS § 61 lg 44 kohaselt lasub deklareerimiskohustus nii residendist juriidilisel isikul kui ka mitteresidendil, kel on Eestis püsiv tegevuskoht. Seega tuli maksukohustust vähendavad asjaolud 10. veebruariks maksuhaldurile esitada kõigil, kel on õigus tulumaksusoodustusega väljamakseid teha ning soovivad seda õigust tulevikus kasutada.  

Nimetatud muudatuse eesmärk on suurendada maksuhalduri õiguskindlust, pannes maksumaksjatele kohustuse teatud kuupäevaks kõikidest sellistest asjaoludest teada anda. Kui 10. veebruariks jäävad eelnevalt nimetatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud deklareerimata, on maksukohustuslasel võimalik esitatud deklaratsiooni veel 3 aasta jooksul parandada. Pärast kolme aasta möödumist kaob aga maksumaksjal õigus väljamaksete tegemisel deklareerimata maksusoodustustele tugineda.

Vaidluste vältimiseks soovitame nimetatud maksusoodustused deklareerida esimesel võimalusel.

Enim küsitud küsimused

1. Millised saadud dividendid kvalifitseeruvad maksuvabastust andvateks dividendideks?

TuMS § 50 lg 1’ sätestab, et dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:

1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi (ATTELA: lepinguriigina käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonda ning siia alla käib ka Eesti) või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;

3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

Nimetatud säte kehtib alates aastast 2009.

TuMS § 61 lg 33 sätestab, et residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11 või § 53 lõiget 41 ning § 54 lõiget 5.

Seega alates 2009 saadud dividendide suhtes kehtib nende edasimaksmisel maksuvabastus järgmiselt:

  • Kui dividendid saadi Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist, on nõutav, et:
    • dividendide maksja on tulumaksukohustuslasest äriühing (tähtsust ei oma, kas kasum või dividendid olid maksustatud);
    • dividendide saajale kuulus dividendide saamise ajal vähemalt 10% äriühingu aktsiatest, osadest või häältest.
  • Kui dividendid saadi mõnest muust riigist, on nõutav, et:
    • ​dividendide saajale kuulus dividendide saamise ajal vähemalt 10% äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;
    • dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud (ning saate seda tõendada).

Enne 2009 aastat saadud dividendide edasimaksmisel on maksuvabastus järgmistel juhtudel:

  • aastatel 2007-2008 oli nõutud osalusprotsent dividende maksvas ühingus 15%;
  • aastatel 2005-2006 oli nõutud osalusprotsent dividende maksvas ühingus 20%.

Alates sellest aastast kadus ära võimalus maksta enne 2005 aastat saadud dividende maksuvabalt. Samuti kadus ära võimalus maksta maksuvabalt välja 94-99 kasumit. Nimetatud muudatusi on rahandusministeerium selgitanud järgmiselt: kuna tegu on maksustamisperioodidega, mille osas maksukontroll pole enam võimalik – tunnistatakse kehtetuks ka TuMS § 61 lõiked 27 ja 28. Tegu on vanade nn tasaarvestusmeetodi (krediidimeetodi) rakendamist puudutavate sätetega. Lõige 27 annab Eesti residendist äriühingule või Eestis püsivat tegevuskohta omavale mitteresidendile, kes on kas enne 2000. aastat, 2003. a. või 2004. a. saanud dividendi residendist äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest talle sel ajal kuulus vähemalt 20%, õiguse arvata kasumi jaotamisel tasutavast tulumaksust maha 21/79 saadud dividendist. Lõike 28 kohaselt võib residendist äriühing või Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, kes on enne 2005. aastat saanud dividendi mitteresidendist äriühingult, arvata kasumi jaotamisel tasutavast tulumaksust maha välisriigis dividendilt kinnipeetud tulumaksu. Kui dividendi saajale kuulus sel ajal vähemalt 20% osalus dividendi maksnud välismaises äriühingus, võib lisaks maha arvata ja dividendi aluseks olevalt kasumilt välisriigis tasutud tulumaksu.

Maksuhalduri andmetel neid sätteid praktikas enam ei kasutata. Samas jääb maksumaksjatele, kes soovivad nimetatud õiguseid kasutada ja suudavad nende õiguste olemasolu tõendada, enne seaduse jõustumist selle tegemiseks veel aasta aega.

2. Kuidas saan teada nn omakapitali sissemaksete jäägi, mida saab maksuvabalt välja maksta teatud toimingute kaudu?

TuMS § 50 lg 2 märgib, et residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Seega on ülalkirjeldatud toimingute kaudu võimalik teha maksuvabalt väljamakseid osas, mis EI ÜLETA ühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Omakapitali tehtud sissemaksete summa väljaselgitamiseks peaks käima läbi ühingu omakapitali liikumised alates ühingu asutamisest, sh võttes arvesse kõiki sissemakseid ja nende hindamisi, lahutama maha tehtud väljamaksed, arvestama fondiemissioonidega, jne.

3. Kui ühingud on ühinenud, kuidas arvutada siis nn maksuvaba omakapitali sissemaksete summat?

Alates 2015 jõustunud tulumaksuseaduse muudatus sätestab, et ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid.

Varasemalt käsitleti nimetatud küsimust TSD lisa 7 selgitustes, milles märgiti järgmist:

Pärast äriühingute ühinemist ja jagunemist peab olemasoleva või uu(t)e äriühingu(te) tabeli 1 rea (ridade) 1 summa(d) võrduma ühendatud ja jagunenud äriühingute enne ühinemist ja jagunemist näidatud tabeli 1 rea (ridade) 9 summa(de)ga.

Äriühingute ühinemisel liidetakse ühinemises osalevate äriühingute ühinemiseelsete deklaratsioonide tabeli 1 read 9 (kui mõnel äriühingul ei ole tabeli 1 rida 9 täidetud, siis võetakse tema puhul aluseks tabeli 1 rida 1). Emaettevõtja ja tütarettevõtja ühinemisel elimineeritakse emaettevõtja sissemaksed tütarettevõtja omakapitali. Elimineeritav summa ei või ületada tütarettevõtja tabeli 1 rea 9 summat.

Näide. Emaettevõtja ühineb tütarettevõtjatega X ja Y.

Emaettevõtja omakapitali tehtud sissemakse on 400.

Emaettevõtja on teinud tütarettevõtjasse X sissemakse 400 (muid sissemakseid ei ole). Emaettevõtja on teinud tütarettevõtjasse Y sissemakse 300 (sissemaksed kokku 500).

Emaettevõtja ja tütarettevõtjad X ja Y esitavad ühinemise kuule eelnenud maksustamisperioodi kohta vormi TSD lisa 7, mille tabelis 1 näitavad real 9 (kui rida 9 pole täidetud, siis real 1):

emaettevõtja – 400

tütarettevõtja X – 400 tütarettevõtja Y – 500.

Pärast ühinemist esitatava deklaratsiooni tabeli 1 real 1 näitab emaettevõtja: 400 + 400 – 400 + 500 – 300 = 600.

Seega on üldreegel selline, et ühinemisel liidetakse ühingute nn omakapitali sissemaksete jäägid kokku ning see ongi see summa. Ühinemisel ei saa sissemaksete jääk suureneda. Ema ja tütarühingu ühinemisel ei võeta arvesse emaühingu poolt tütarühingusse tehtud sissemakseid.

4. Kui ühingud on jagunenud, kuidas siis “jaotatakse” jagunenud ühingu omakapitali sissemakse jääk?

Alates 2015 jõustunud tulumaksuseaduse muudatus sätestab, et jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning jaguneva äriühingu poolt talle üle antud samasuguste sissemaksete osa.

Varasemalt käsitleti nimetatud küsimust TSD lisa 7 selgitustes, milles märgiti järgmist:

Pärast äriühingute […] jagunemist peab olemasoleva või uu(t)e äriühingu(te) tabeli 1 rea (ridade) 1 summa(d) võrduma […] jagunenud äriühingute enne […] jagunemist näidatud tabeli 1 rea (ridade) 9 summa(de)ga.

Seega on üldreegel selline, et jagunemisel tuleb jaotada ära ka jagunenud ühingu omakapitali sissemaksete jääk. Segaduste vältimiseks oleks soovitatav teha seda jagunemislepingus.

Täiendame käesolevat kirjutist jooksvalt.