Artikkel optsioonidest ajakirjas GOLF

Optsioonid. Optsioonid? Optsioonid!

Iga ettevõtja unistus on olla edukas ning kasumlik. Edukuse valemisse kuuluvad kindlasti ka usinad, rahulolevad ja motiveeritud töötajad. Selle tagamiseks saab tööandja omaltpoolt palju ära teha. Tööandjal on töötajate motiveerimiseks peaaegu lõpmatul hulgal võimalusi. Näiteks võib igakuiselt spordiga tegelemist rahaliselt toetada, korraldada töötajatele erinevaid väljasõite ja ühisüritusi, osta kontorisse värskeid puuvilju, korraldada ühiseid lõunaid, jne. Loodetavasti ei tule see aga ühelegi tööandjale üllatusena, et kõik sellised töötajaid motiveerivad lähenemised loetakse tulumaksuseaduse kohaselt erisoodustuseks ning seega tuleb nendelt tasuda tulu- ning sotsiaalmaksu.

Õnneks on olemas ka üks võimalus töötajate maksuvabalt motiveerimiseks – osalusoptsioonide andmine. Maksuhaldur määratleb osalusoptsiooni kui tööandjaga sõlmitud tuletislepingut, mis annab töötajale õiguse, kuid mitte kohustuse osta või müüa tööandja väärtpabereid kokkulepitud hinnaga kindla ajaperioodi jooksul või kindlal päeval. Määravaks on seejuures osaluse omandamise võimalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus.

Osalusoptsiooni realiseerimine on maksuvaba kui osalusoptsiooni andmise ja selle realiseerimise vaheline periood on vähemalt kolm aastat. Kui töötaja realiseerib või võõrandab osalusoptsiooni enne kolme aasta täitumist, siis sellisel juhul loetakse see erisoodustuseks ning maksustatakse vastavalt. Maksuhalduri juhendi[1] kohaselt on osalusoptsiooni andmiseks kuupäev, millal osalusoptsioon on töötajale üle antud ehk hetk, millal tekivad nii töötajale kui ka tööandjale osalusoptsioonis sätestatud õigused ja kohustused. Ning osalusoptsiooni realiseerimise kuupäevaks on kuupäev, millal kasutatakse osalusoptsioonist tulevat osaluse omandamise õigust ehk kuupäev, millal saadakse osalusoptsiooni vastu aktsiad/osa ehk osalus äriühingus. Täitmise kuupäevi võib olla ka mitu.

Siinkohal tuleb aga tähele panna, et optsiooni andmise eesmärgiks peab olema töötajale tööandjas osaluse andmine. Optsiooni andmisel ei saa kokku leppida, et tööandja võib kolme aasta möödumisel maksta töötajale hoopis optsiooni väärtusega võrdse summa. Sellisel juhul ei kvalifitseeru see kokkulepe osalusoptsiooni andmisena ning ei saa kohaldada ka tulumaksuseaduses ette nähtud erandit, mis tagab maksuvabastuse.

Näiteks on maksuvaba osalusoptsiooniga tegu kui tööandja annab töötajale optsiooni 01. jaanuaril 2017. a., mille tähtajaks on 01. jaanuar 2020. a. ning töötaja realiseerib selle mitte varem kui 01. jaanuaril 2020. a. Kuna kolm aastat sai täis 31. detsembri 2019. a. kuupäeva lõpuga, siis ei tohiks tööandjal ka sellisel juhul erisoodustusega probleeme tekkida. Kui aga töötaja realiseerib selle optsiooni kas või paar päeva varem kui 01. jaanuaril 2020. a., siis ei ole enam tegu maksuvaba osalusoptsiooniga. Sellises olukorras leiab maksuhaldur, et tegemist on erisoodustusega ning ka maksuhalduri juhend ütleb, et tööandjal on kohustus deklareerida antud hüve (hinnaks osaluse turuhinna ja tööandjale optsiooni eest makstud summa vahe) TSD lisas 4 real 7 (TuMS § 48 lg 4 p 11).

Aga mis saab siis kui töötaja on optsiooni andmisest juba tublisti näiteks kaks aastat vastu pidanud ning siis müüakse optsiooni andnud ettevõte ära? Praeguse regulatsiooni järgi on tõepoolest päris täbar olukord, sest seda ilma erisoodustusena käsitlemiseta ei ole töötajal võimalik optsiooni realiseerida.

Ettevõtjate meeleheaks avaldas rahandusministeerium eelmise aasta augustis pressiteate[2], mille kohaselt planeeritakse muuta osalusoptsioonide maksustamist ettevõtte müügi korral kui ettevõte müüakse tervikuna uuele omanikule. Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt ei loeta vähemalt kolmeaastaste optsioonilepingute puhul erisoodustuseks optsiooni realiseerimist osas, mis vastab selle hoidmise ajale. Edaspidi ei loetaks erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor omandab täisosaluse optsiooni andnud ettevõttes ning töötajal võimaldatakse realiseerida selleks hetkeks välja teenitud optsioonid. Kui ettevõtte täisosalus müüakse enne kolme aasta möödumist optsiooni andmisest, ei maksustata erisoodustusena seda osa optsioonist, mis vastab kolmeaastasest maksuvabastuse tähtajast kulgenud ajale. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, siis kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena ei maksustata.

Lisaks avaldati pressiteates, et samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raske vigastuse või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba. Samuti viiakse sisse muudatus, millega võimaldatakse muuta optsiooni alusvara ilma kolmeaastase hoidmisperioodi katkemiseta. Alusvara muudatus on olukord, kus algselt antud optsioonilepingus määratud ettevõtte aktsia muudetakse ettevõtte ostnud investori aktsia vastu. Lõpuks mainiti veel, et kuritarvituste vältimiseks peaksid ettepaneku järgi optsiooniandjad edaspidi esitama maksuhaldurile nende sõlmimise järel optsioonilepingud, mida ei ole kas notariaalselt kinnitatud või sõlmimisel digiallkirjastatud.

Käesoleva artikli avaldamise hetkeks ei ole veel vastavasisulist eelnõud veel esitatud, kuid usaldusväärsete rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna allikate kohaselt on käesolev muudatus olemas ka uue valitsuse lauanurgal ning lähitulevikus peaks eelnõu ka kooskõlastamiseks esitatama.

Seega võiksid kõik tööandjad, kellel vähegi võimalik, julgelt töötajate maksuvabalt motiveerimise võimalust ära kasutada ning panna neid nägema oma arvutiekraanist pisut kaugemale. Ameerika eneseabikirjanik Dale Carnegie on öelnud: „People work for money but go the extra mile for recognition, praise, and rewards.“ (Inimesed töötavad raha eest, aga teevad tunnustuse, kiituse ja preemia nimel enamat.)

[1] https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/os...

[2] http://www.fin.ee/valitsuskabinet-leevendas-osalusoptsioonide-maksureeglit/

Artikli autor on Helena Kullamaa