Autode esmase registreerimise maksust

Novembris ametisse astunud valitsuse koalitsioonipartnerite aluspõhimõtetes on muude maksumuudatuste hulgas kirjas, et “Väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga sõiduautode eelistamiseks kehtestame sõiduauto võimsusest sõltuva ühekordse registreerimise tasu”.[1] Täiendavat maksutulu oodatakse 15 miljonit eurot aastas.[2]

Kuna detsembris suure kiiruga ja korduvalt ringi tehtud seadusemuudatus võeti küll korraks päevakorrast maha, kuid teadaolevalt on plaanis uue eelnõuga peatselt taas välja tulla, annamgi käesolevas artiklis ülevaade olulisematest Euroopa Liidu õiguse nõuetest, millega uue maksu kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada.

Olles aastatel 2004-2008 töötanud Euroopa Komisjoni ametnikuna, kelle vastutusalas oli muuhulgas ka päris mitme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi automaksude ELi õigusega vastavuse kontrollimine (nendest Rumeenia registreerimismaksu osas on Euroopa Kohus nüüdseks juba ka mitu otsust teinud), võin kohe hakatuseks öelda, et sellisel kujul maksu kehtestamiseks vajalike nõuete (nt pidevalt uuenev kõikide automarkide ja -mudelite aastakäigust, lisadest ja seisukorrast sõltuv turuväärtuste kataloog, autode väärtust hindavate ekspertkomisjonide loomine ja hindamisprotseduuride väljatöötamine) täitmine võib olla väga kulukas ning tõenäoliselt ei piisa ainult välismaalt toodud kasutatud sõidukite esmase registreerimise maksustamisest – sellisel juhul võib olla vajalik hakata maksustama ka kõikide enne selle maksu kehtima hakkamist Eestis juba registreeritud sõidukite esmast omanikuvahetust peale maksu kehtima hakkamist. Selle viimasega pole idee autorid tõenäoliselt arvestanud.

Loe edasi 2017 veebruari MaksuMaksjast

[1] https://valitsus.ee/et/koalitsioonilepe

[2] www.postimees.ee/f.php?f=15727