Kas ürituste korraldamine toob kaasa maksuriskid?

Kas ürituste korraldamine toob kaasa ka maksuriski?

ATTELA Advokaadibüroo advokaadid Marko Saag ja Helena Kullamaa kirjutasid ajakirjas GOLF sellest, mida tuleb ürituste korraldamisel silmas pidada.

Ürituste korraldamine on enamikes ettevõtetes tavaline nähtus, kuna soovitakse rõõmustada ja motiveerida töötajaid ning muljet avaldada juba olemasolevatele ja tulevastele klientidele. Ühe toreda ürituse maksustamisega võib aga tekkida mitmeid küsimusi ja mõnikord isegi probleeme maksuhalduriga.

Peamiseks probleemiallikaks on ettevõtte oma töötajate osalemine üritusel, kuna tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4  kohaselt tuleb seda käsitleda teatud juhul erisoodustusena. Millest tegelikult sõltub ürituste maksustamine?

Peamine küsimus, mida peab ürituse korraldaja endalt küsima on see, kes osalevad sellel üritusel? Kas ainult kliendid või ka töötajad? Kui töötajad osalevad, siis mis on nende eesmärk – kas lõbutseda, teha tööd või mõlemat?

Maksu- ja Tolliamet on oma juhendis välja toonud, et kui üritusel osalevad nii töötajad kui ka külalised, siis tuleb vastuvõtukulude maksustamisel arvestada ürituse eesmärgiga, ehk kelle huvides ja kelle jaoks üritus eelkõige mõeldud on. Juhul, kui töötajad täidavad üritusel oma töökohustusi, siis ei ole tegemist tööandja poolt töötajatele hüve pakkumisega ja kõik vastuvõtuga seotud kulud tuleb maksustada TuMS § 49 lg 4 alusel vastuvõtukuluna. Kui aga ürituse raames külastatakse ka teatrit, kus ei ole töötajatel võimalik tööülesandeid täita, siis töötajate piletite peale kulunud summa loetakse erisoodustuseks ning sellelt tuleb tasuda tulumaksu ja sotsiaalmaksu.

Eespool mainitud juhendist selgub ka see, et kui tegelikult oli korraldatud üritus siiski pigem töötajate meeleheaks, kus osales ka külalisi, siis tuleb kulud jaotada töötajate ja külaliste vahel vastavalt osalejatele ning sellest lähtuvalt maksustada. Külaliste puhul tuleb aga eristada vastuvõtukulud, kingitused ja muud kulud, mis ei ole ettevõtlusega seotud.

Siinkohal on sobilik rääkida ühest 2010. a. ringkonnakohtu otsusest nr 3-08-1465. Selles vaidluses jäi maksuhaldurile silma mitmed erinevad üritused, mis ettevõte oli oma töötajatele ja klientidele korraldanud. Üheks ürituseks oli hotellis toimunud ettevõtte meediakoolitus ja turunduskonsultatsioon, mille käigus anti ülevaade aasta kokkuvõttest, peeti kõnesid, autasustati parimaid töötajaid, oli pidulik õhtusöök ning pakuti süüa ja juua. Töötajate arvates oli tegemist piduliku õhtusöögiga või jõulupeoga. Maksuhaldur tuvastas, et tegemist oli osaliselt koolituse ja osaliselt meelelahutusliku üritusega töötajatele ning käsitles 50% üritusega seotud kuludest töötajatele tehtud erisoodustusena.

Kohtud otsustasid, et maksuhalduri järeldused ja seisukohad on põhjendatud. Kohtud leidsid, et kuna üritus ei toimunud tööajal, sellest osavõtu eest töötajaid eraldi ei tasustatud ning üritusest osavõtt oli vabatahtlik, ei saa üritust pidada töötajate poolt tööandja huvides töökohustuse täitmiseks. Kui tööandja eesmärgiks oleks olnud vaid edastada töötajatele aastakokkuvõtete tegemise vormis tähtsat teavet, puudunuks vajadus korraldada selleks pidulikumat laadi koosviibimist (infot saab edastada ka muude kanalite kaudu) ning nõuda tööks vajaliku informatsiooni edastamise eest osavõtutasu maksmist. Samuti oleks kaebuse esitaja pidanud üritusel osalemist sellisel juhul käsitlema eraldi tasustatava tööajana ning üritusel osalemine oleks pidanud olema kõigile töötajatele kohustuslik, mitte vabatahtlik. Kuna nimetatud eeldusi käesoleval juhul ei esinenud, ei saanud ürituse põhirõhuks olla töötajate koolitamine ja informeerimine.

Teine üritus oli üritus mõeldud olulisematele koostööpartneritele, töötajatele ja nende kaaslastele, mis korraldati ühes rannahotellis. Ürituse raames toimus koolitus, autasustamine, muusikaline meelelahutus, stiilipidu, mälumängud, toitlustamine ning hotellis ööbimine. Osalejate nimekirju, programme ega muidu aruandeid, peale arvete, maksuhaldurile ei esitatud. Kuna kulutused, mida tehakse täiendavalt töötajate motivatsiooni tõstmiseks, loetakse töötajale antud hüveks ehk erisoodustuseks, siis leidis maksuhaldur, et toimunud üritus oli osaliselt koolitus ning osaliselt meelelahutuslik pidu töötajatele ning käsitles selle kulusid 50% ulatuses erisoodustusena.

Ka siin leidsid kohtud, et toimunud üritus on maksuhalduri poolt õigesti loetud osaliselt koolituseks ja osaliselt töötajatele tehtud erisoodustuseks. Kohtute arvates ei olnud ürituse põhirõhk koolitusel, vaid pigem oli tegemist töötajate huvides korraldatud meelelahutusliku aastalõpuüritusega. Eeltoodud järeldust kinnitavad asjaolud, et üritus toimus õhtusel ajal, üritusele võis kaasa võtta saatja, lisaks üldist laadi koolitusele oli korraldatud ka meelelahutusprogramm, toitlustamine ja ööbimine.

Kolmanda näitena võib tuua ürituse, mille raames toimus vastuvõtt klientidele, kes viibisid ettevõtte esinduses hetkel, mil toimus veeavarii ning said märjaks ja mustaks automaatsest tuletõrjesignalisatsioonist vallandunud tuletõrjevee vihmavalingu tõttu. Vastuvõtul pakuti tervistusjooke ja suupisteid. Maksuhaldur jõudis seisukohale, et kuna seal osalesid ka töötajad, siis tuleb 50% kuludest maksustada erisoodustusena.

Siin aga kohus maksuhalduriga ei nõustunud. Kohtu arvates sellest, et vastuvõtul osales ka ettevõtte töötajaid, erisoodustuse tuvastamiseks ei piisa. See, et üritusel osalenutest oli 66,6 % ettevõtte töötajaid, nagu leidis halduskohus, ei anna alust järelduseks, et üritust ei saa pidada prevaleerivalt tööandja huvides korraldatud ürituseks. See asjaolu ei viita sellele, nagu oleks üritus olnud suunatud (muuhulgas ka) ettevõtte töötajatele. Esiteks on ettevõtte töötajate viibimine üritusel seletatav töökohustuste täitmisega ja teiseks võis nende oluline osakaal olla tingitud ka sellest, et kõik väljastpoolt ettevõtet kutsututest ei saabunud.

Antud lahendi valguses võiks seega välja tuua mõned soovitused ettevõtjatele, kes soovivad sarnaseid üritusi korraldada. Kindlasti tuleks iga toimunud ürituse kohta hoida alles nimekiri osalejatest, et juhul, kui maksuhalduril tekib soov käsitleda osasid kulutusi erisoodustusena, siis oleks võimalik tõestada, et näiteks 20% osalejatest olid töötajad ning ainult selles osas tehtud kulutusi saab erisoodustusena maksustada. Lisaks peaks alles hoidma ka täpsed kuluarved ja päevakava, millelt oleks näha ka ürituse sisu ja kestvus, mis võimaldaks kaaluda maksustamist ka kulu liike arvesse võttes. Siis on ka lihtsam tõestada, et tegemist oli tõepoolest koolitusega, mitte peamiselt meelelahutusega. Tähelepanuta ei tasu ka jätta seda, mis mulje jääb üritusest töötajatele, sest maksuhaldur võib soovi korral ka neid üritusega seoses küsitleda. Kui ettevõtja väidab, et tegemist oli koolitusega, aga mitme töötaja meelest toimus hoopis jõulupidu, siis pigem jääb maksuhaldur töötajat uskuma ja maksustab üritust ka vastavalt.

Seega hoidke alles kõik dokumendid, nimekirjad ja detailsed kuluarved ning tehke endale selgeks, missuguse üritusega on tegu, et hiljem ei peaks kohtus vaidlema ja intresse maksma.

www.ajakirigolf.ee