OLULINE: Elektrooniliste teenuste maksustamine 2015!

Kõige olulisem

Alates 2015. aasta 1. jaanuarist muutub elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise kord. Pärast muudatuse jõustumist peab selgelt eristama, millisest riigist on ostja pärit ning kui tegemist on Euroopa Liidust pärit mittemaksukohustuslasega (nt füüsilise isikuga), peab talle teenuse osutamisel maksustama seda käivet tema asukohariigi käibemaksuga. Selleks peab aga kirjutama koodi selliselt, et oleks võimalik nõuetekohaselt tuvastada ostja asukoht ning siduda see arvega.

Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult toodud tabelina Eesti maksukohustuslaste poolt elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamine enne ja pärast 2015. a:

Seega muutub liikmesriigi mittemaksukohustuslastele elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamise kord. Nendele isikutele elektrooniliste teenuste osutamisel tuleb maksustada teenuse osutamist nende riigi käibemaksuga ning see ka nende riigi maksuhaldurile tasuda.

Kui ettevõtja on ostjate asukohariigis käibemaksukohustuslasena juba registreeritud, siis tulebki seal tehtud müügid seal deklareerida ja käibemaks tasuda. Kui ettevõtja aga ei ole kõikide selliste isikute asukohariikides registreeritud, peab müüki siiski maksustama sealse riigi käibemaksuga, aga selle vastava riigi käibemaksu võib tasuda spetsiaalse deklaratsiooni alusel Eesti maksuhaldurile, kes kannab selle nende riikide maksuhalduritele ise edasi (ehk on võimalik taotleda erikorda).

Tehinguid isiku riikide kaupa peab aga ka siis eristama.

Selliste reeglite rakendumisel on oluline teada ka seda, millised teenused kuuluvad nimetatud reegli järgi maksustamisele ning kuidas tuvastada see riik, kust teenust osteti ja millise käibemaksu määraga seda maksustada tuleb.

Sellest põhjalikumalt järgnevalt.

Mis teenused on elektrooniliselt osutatavad?

Käibemaksudirektiivi rakendusmääruses tuuakse järgmine üldmõiste ja näited elektrooniliste teenuste kohta:

„Elektrooniliselt osutatavad teenused” hõlmavad teenuseid, mida osutatakse interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning mille laadist tingituna osutatakse neid peamiselt automaatselt ja minimaalse inimsekkumisega ning mida infotehnoloogia abita osutada ei saaks.

Rakendusmääruse kohaselt hõlmab nimetatu eelkõige:

  • digitaaltoodete tarnimine üldiselt, sealhulgas tarkvara ja tarkvara muudatused või täiustatud versioonid;
  • teenused, mis pakuvad või toetavad ettevõtja või isiku esitlemist arvutivõrgus, näiteks veebisaidil või veebileheküljel;
  • teenused, mida arvuti automaatselt osutab interneti või muu arvutivõrgu kaudu vastuseks teatavate andmete sisestamisele teenuse saaja poolt;
  • tasu eest õiguse andmine panna kaup või teenus müüki internetipoena tegutseval veebisaidil, kus potentsiaalsed ostjad teevad oma pakkumised automaatse protseduuri kaudu ning kus mõlemale osapoolele antakse müügi toimumisest teada automaatselt saadetava e-kirja teel;
  • internetiteenuste pakett, milles telekommunikatsioonil on abistav ja teisejärguline osa (st ei piirdu internetiühendusega ning sisaldavad muid elemente, nagu näiteks leheküljed, millelt pääseb ligi uudistele, ilmateatele või reisiinfole; mängusaidid; veebisaitide majutus, juurdepääs internetipõhistele suhtluskanalitele jne);
  • I lisas loetletud teenused.

Rakendusmääruse lisas I on loetletud näitlikult järgised teenused:

1. Direktiivi punkt 1:

  • veebisaitide ja veebilehekülgede majutamine;
  • programmide automaatne võrgupõhine kaughooldus;
  • süsteemide kaughaldus;
  • võrgupõhised andmebaasid, kus teatavaid andmeid salvestatakse ja otsitakse elektrooniliselt;
  • kettaruumi võrgupõhine tarne selle tellimisel.

2. Direktiivi punkt 2:

  • juurdepääs tarkvarale (sealhulgas hanke- ning raamatupidamisprogrammid ja viirusetõrjetarkvara) ning selle täienditele, või tarkvara ja täiendite allalaadimine;
  • ribareklaamide blokeerimiseks vajalik tarkvara (bannerblockers);
  • allalaadimisdraiverid, näiteks tarkvara, mis ühendab arvuti välisseadmetega (näiteks printeriga);
  • veebisaitide filtrite automaatne võrgupõhine paigaldus;
  • tulemüüride automaatne võrgupõhine paigaldus.

3. Direktiivi punkt 3:

  • juurdepääs töölauateemadele ja nende allalaadimine;
  • juurdepääs fotodele või piltidele või ekraanisäästuritele ja nende allalaadimine;
  • raamatute digiteeritud sisu ja muud elektroonilised trükised;
  • võrguajalehtede ja -ajakirjade tellimine;
  • veebipäevikud ja veebisaitide külastatavuse statistika;
  • võrgu kaudu edastatavad uudised, liiklusteave ja ilmateade;
  • võrgupõhine teave, mida tarkvara loob automaatselt kliendi sisestatud andmete põhjal, näiteks õiguslike ja finantsandmete põhjal (sealhulgas reaalajas pidevalt ajakohastatud börsiteave);
  • reklaamipinna pakkumine, sealhulgas ribareklaamid veebisaidil või veebileheküljel;
  • otsingumootorite ja internetikataloogide kasutamine.

4. Direktiivi punkt 4:

  • juurdepääs muusikale või selle allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;
  • juurdepääs reklaamlauludele, katkenditele, helinatoonidele või muudele helidele või nende allalaadimine;
  • juurdepääs filmidele või nende allalaadimine;
  • mängude allalaadimine arvutisse ja mobiiltelefoni;
  • juurdepääs automaatsetele võrgumängudele, mis sõltuvad internetist või samalaadsetest arvutivõrkudest ning kus mängijad ei asu üheaegselt samas kohas.

5. Direktiivi punkt 5:

  • õpe, mis on automaatne ja mille toimumine sõltub internetist või samalaadsest arvutivõrgust ning mis nõuab piiratud inimsekkumist või ei nõua seda üldse, sealhulgas virtuaalsed klassiruumid, välja arvatud juhul, kui internetti või samalaadset arvutivõrku kasutatakse üksnes õpetaja ja õpilase vahelise suhtlusvahendina;
  • töövihikud, mida õpilane täidab võrgu kaudu ja mida hinnatakse automaatselt ilma inimsekkumiseta.

Elektooniliselt osutatud teenused ei hõlma rakendusmääruse kohaselt järgmist:

  • ringhäälinguteenused
  • telekommunikatsiooniteenused;
  • kaubad, mille tellimus esitatakse ja mille tellimust töödeldakse elektrooniliselt;
  • CD-ROMid, disketid ja muud materiaalsed andmekandjad;
  • trükised, näiteks raamatud, teabelehed, ajalehed või ajakirjad;
  • CDd ja helikassetid;
  • videokassetid ja DVDd;
  • mängud CD-ROMil;
  • e-posti teel kliente nõustavate spetsialistide, näiteks juristide ja finantskonsultantide teenused;
  • koolitusteenused, mille puhul õpetaja edastab kursuse sisu interneti või muu arvutivõrgu (kauglingi) kaudu;
  • arvutiseadmete võrguvälised parandusteenused;
  • võrguvälised andmebaasiteenused;
  • reklaamiteenused, näiteks reklaam ajalehtedes, plakatitel ja televisioonis;
  • kasutajatoe teenused telefoni teel;
  • koolitusteenused, mis hõlmavad üksnes kirjavahetuse teel toimuvat õpet, näiteks posti teel toimuvad kursused;
  • tavapärased oksjoniteenused, mis vajavad otsest inimsekkumist, olenemata sellest, kuidas pakkumisi tehakse;
  • elektrooniliselt broneeritud spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- ja muude selliste ürituste piletid;
  • elektrooniliselt broneeritud majutus-, autorendi-, restoraniteenused, reisijateveo- või muud sellised teenused.

Kuidas tuvastada ostja asukohta?

Uue korra kohaselt peab selgelt tuvastama ostja asukoha. Kui Chris ostab teenust UK-s, peab maksustama seda UK käibemaksuga, kui Pekka ostab teenust Soomes, peab maksustama seda Soome käibemaksuga.

Jõustuvate muudatuste kohaselt eristatakse ostja tuvastamisel 5 situatsiooni.

  1. Kui teenuseid pakutakse ühes kindlas füüsilises kohas (nt konkreetses hotellis, linnas, WIFI võrgus jne), siis eeldatakse, et kõik, kes selles kohas selle teenuse soetasid, ka asusid selles kohas ning sellisel juhul peab maksustama müüke selle koha riigi käibemaksuga.
  2. Kui teenuseid pakutakse enda kaabli kaudu (fixed line), siis eeldatakse, et teenuseid osutatakse selles kohas, kus see konkreetne kaabel on.
  3. Kui teenuseid pakutakse mobiilvõrkude kaudu, eeldatakse et teenust osutatakse riigis, kes on vastava SIM kaardi väljastanud (nt mis suunakoodiga algab telefoninumber).
  4. Kui teenuse kasutamiseks on vaja näiteks digibox’i või mingit füüsilist seadet või kaarti, siis eeldatakse et teenuseid osutatakse riigis, kuhu see seade või kaart saadeti.
  5. Kõikidel muudel juhtudel, tuleb vähemalt 2 tunnusega alljärgnevast tuvastada kliendi asukoht:
  • aadress, kuhu klient palub arve saata;
  • IP aadress, mida kasutades teenust osteti;
  • millises riigis asub pank, mille kaudu klient maksis;
  • MCC või IMSI, mis on nähtav SIM-lt;
  • kui klient soetab kauba püsiühendust kasutades, siis selle püsiühenduse asukoht.

Kui 2 ülaltoodud tingimust viitavad ühele konkreetsele riigile, siis tuleb eeldada, et ostja on sellest riigist ning maksustada müüki selle riigi käibemaksuga.

Kuidas käib käibemaksu tasumine?

Kui olete oma kliendi asukohariigis (asukohariik määratakse ülaltoodud reeglite järgi) käibemaksukohustuslasena registreeritud, peab seda maksustamagi seal ning tasuma sealse riigi käibemaksu ise otse selle riigi maksuhaldurile. Kui aga ei ole seal registreeringut, siis olete kohustatud seal ennast registreerima või võite taotleda erikorra rakendamist ning valida ühe riigi, kus deklareerite nende teiste riikide käibed vastavate määradega. Näiteks võite taotleda Eestis erikorra rakendamist ning sellisel juhul peate deklareerima riikide kaupa Eestis need käibed, arvutama nende riikide käibemaksud ning tasuma vastavate deklaratsioonide alusel Eesti maksuhaldurile, kes kannab need siis ise vastavate riikide maksuhalduritele üle.

Mida see kaasa toob?

Esmalt päris olulise halduskoormuse tõusu. Ehk teie süsteem peab suutma selgelt eristada ostja / ostu riiki võrdlema erinevaid kriteeriumie (IP, arve aadress, pank, jne), see informatsioon peab olema seotud ostjale väljastatava arvega ning arvel peab kajastuma selle riigi käibemaksu, raamatupidaja peab koostama eraldi riikide kohta tabelid ning need siis spetsiaalses infosüsteemis õigesti deklareerima.

Millised on Euroopas käibemaksumäärad?

  • Belgia 21 
  • Bulgaaria 20 
  • Tšehhi 21 
  • Taani 25 
  • Saksamaa 19 
  • Eesti 20 
  • Kreeka 23 
  • Hispaania 21 
  • Prantsusmaa 20 
  • Horvaatia 25 
  • Iirimaa 23 
  • Itaalia 22 
  • Küpros 19 
  • Läti 21 
  • Leedu 21 
  • Luksemburg 15 
  • Ungari 27 
  • Malta 18 
  • Holland 21 
  • Austria 20 
  • Poola 23 
  • Portugal 23 
  • Rumeenia 24 
  • Sloveenia 22 
  • Slovakkia 20 
  • Soome 24 
  • Rootsi 25 
  • Ühendkuningriik 20

To-do list!

  • Kas teie teenus on elektrooniliselt osutatav teenus regulatsiooni järgi?
  • Kas teie kliendid on füüsilised või juriidilised isikud?
  • Kas nad tunduvad olevat valdavalt Euroopast või väljaspool Euroopat?
  • Kas suudate tuvastada kliendi asukoha nt arve aadressi, IP, panga, vms järgi?
  • Kas suudate kliendi asukoha siduda arvega ja kohalduva käibemaksumääraga?
  • Kas peate oma teenuse hinda korrigeerima võttes arvesse klientide asukohariikide käibemaksumäära?

Tekkis küsimusi?

Võta ühendust meie ekspertidega: Marko Saag (maksud), Marek Herm (maksud), Maarja-Liis Lall (maksud) või Anne Veerpalu (Start-up).