Sõiduautode maksumuudatuste KKK

ATTELA Advokaadibüroo maksuadvokaadid Marek Herm ja Marko Saag on viimase poole aasta jooksul viinud läbi mitmeid maksukoolitusi, kus on käsitletud ka sõiduautode maksustamisega seonduvaid muudatusi.

Alljärgnevalt on toodud ülevaade küsimustest, mis koolitustel enim tõusetuvad.

Millal jõustuvad käibemaksuseaduse muudatused?

Muudatused jõustuvad vastuvõetud seaduse kohaselt 1. detsembril 2014. a. Muudatuste jõustumine eeldab nõusoleku saamist Euroopa Nõukogult, kellele annab omapoolse arvamuse Euroopa Komisjon. Teadaolevalt on Euroopa Komisjon andnud Euroopa Nõukogule omapoolse positiivse hinnangu 10. oktoobril, mille kohaselt lubataks Eestil nimetatud muudatust rakendada kuni 2017. a lõpuni. Kui Eesti soovib sellist korda rakendada ka pärast seda, tuleb 2017 a esitada uus taotlus.

Millistele sõidukitele rakenduks sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud?

Piirangud rakenduvad üksnes sõiduautodele ja nende tarbeks soetatud kaupadele ja teenustele.

Sõiduautoks loetakse käibemaksuseaduse (KMS) kohaselt M1-kategooria sõidukit (sh ka M1G), mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

Mittesõiduautode soetamisel või nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel ei kehti sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ning nende sõidukite puhul tuleb jätkuvalt maksustada ka omatarvet (omatarbe maksustatavaks väärtuseks on soetusmaksumus või omahind).

Millistele kuludele rakendub sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang?

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang rakendub sõiduauto soetamisel, kasutusele võtmisel ning sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel (sh ka kütus, remont, tarvikud jne) pärast 1. detsembrit 2014. a tasutud käibemaksule.

Kus on kirjas sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang?

Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldine piirang on kirjas KMS §-s 29 lg 4 ja §-s 30 lg 3. Nimetatud lõiked sätestavad järgmist:

KMS § 29 lg 4: Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. Sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.

KMS § 30 lg 3: Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust.

§ 29 lg 4 vs § 30 lg 3? Kas 50% ja 100% või ka XX,XXX%?

KMS § 29 lg 4 sätestab, et sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse.

Nimetatud sätte grammatilisel tõlgendamisel võib jääda mulje, et sisendkäibemaksu mahaarvamisel tuleb lähtuda iga auto puhul sellest, et kui palju seda autot kasutatakse ettevõtluse tarbeks ning kui palju mitte. Ehk justkui peaks pidama iga auto kohta arvestust?

Sätte süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine nii karmile kohustusele siiski ei viitaks. Säte on rahanduskomisjoni protokolli kohaselt lisatud põhjusel, et kui kasutatakse üldist ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni, siis rakenduks see ka siin.

Rahanduskomisjoni protokollis on kirjas: “Kui maksukohustuslane kasutab oma ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni, siis see proportsioon kehtib ka sõiduautode ja sõiduautode tarbeks soetatud kaupadele ja teenustele. Arvestades § 30 lõiget 3 ei ole siiski sõiduautode puhul lubatud sisendkäibemaksu maha arvutada rohkem, kui 50%. Seega kui isiku ettevõtluse osa on näiteks 10%, siis on sõiduautoga seoses lubatud maha arvutada sisendkäibemaksust 10%.

Kui isiku ettevõtluse osa on näiteks 60%, siis sõiduautoga seotult on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 50%. Kui viimati nimetatud juhul isiku ettevõtlus sisaldab ka maksuvaba käivet (näiteks 40%), siis tuleb lisaks ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsioonile arvesse võtta ka maksustatava ja maksuvaba käibe proportsioon ehk kogu mahaarvatav sisendkäibemaksu osa on 20%.”

Millistel juhtudel sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ei kehti?

KMS § 30 lg 4 kohaselt ei kohaldata sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut, kui:

1) sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ning maksukohustuslane ei võta müügiks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;
 

2) sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning maksukohustuslane ei võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;
 

3) sõiduautot kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on taksoveoluba ja sõidukikaart;
 

4) sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba;
 

5) sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele

Sisendkäibemaksu võib sõiduauto soetamisel, kasutusele võtmisel ja selle tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel arvata  maha ilma üldise piiranguta, kui sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks. Sõna “ERANDITULT” tähendab “ilma ühegi erandita”. Kui autot kasutatakse kasvõi natukene ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, rakendub sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang.

Piirangut ei ole, kui sõiduautot kasutatakse eranditult ETTEVÕTLUSE tarbeks. Ettevõtlus on defineeritud käibemaksuseaduse § 2 lg-s 2, mis sätestab: “Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.”

Ettevõtluse ja mitteettevõtluse mõisted ei ole KMS-is analoogsed erisoodustuse maksustamisega tulumaksuseaduse tähenduses. Kui näiteks sõiduautot kasutatakse töötaja transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga, ei loeta sellist sõitu küll erisoodustuseks, kuid ei ole välistatud, et seda ei käsitleta ettevõtlusena käibemaksu tähenduses.

... välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine...?

Nimetatu on lisatud tingimusse selleks, et välistada isiklike sõitude hüvitamise kaudu sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu mitterakendumine. Kui töötaja maksab oma isiklikud sõidud tööandjale kinni, ei loeta seda enam käibeks, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang jääb siiski.

2 aasta reegel

KMS § 30 lg 7 märgib, et: käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul, kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel, tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida sõiduauto kasutusotstarbe muutumise maksustamisperioodil proportsionaalselt sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutamise osatähtsusele kahe aasta jooksul.

Nimetatud reegel kehtib sõiduauto soetamisel käibemaksu mahaarvamiseks. See reegel ei puuduta teistelt kuludelt (nt kütus, rent, jne) mahaarvatud sisendkäibemaksu.

Selleks, et sõiduauto soetamisel lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel arvata sisendkäibemaks täies ulatuses maha, tuleb seda sõiduautot kasutada punktides 2–5 nimetatud otstarbel 2 aastat. Kui 2 aasta jooksul kasutamise otstarve muutub, tuleb proportsionaalselt korrigeerida sisendkäibemaksu.

Kui nt 1. jaanuaril 2015. a soetatakse sõiduauto eranditult ettevõtluses kasutamise eesmärgil (p 5) ning arvatakse sisendkäibemaks soetamisel 100% maha, tuleb 2 aasta jooksul jälgida selle auto kasutamist. Kui nt esimese aasta lõpus muutub kasutusotstarve ning sõidukiga tehakse mõni sõit, mis ei ole käsitletav ettevõtlusena, tuleb sõiduauto soetamise sisendkäibemaksu korrigeerida (makstes tagasi 25% käibemaksu).

Korrigeerida ei tule aga selle sõiduauto tarbeks soetatud teenuste ja kaupade sisendkäibemaksu.

Sõiduauto tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks 100%-liselt tuleb igal kalendrikuul jälgida, kas sõiduautot sellel kuul kasutati lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel.

Kui käibemaksu arvatakse maha 50%, kas see toob koheselt kaasa ka kohustuse maksustada sõiduauto kasutust erisoodustusena?

Käesolevaks hetkeks on erisoodustuste osas tulumaksuseaduses endas teatud erandid ning tekkinud juba ka mõningane kohtupraktika, mis aktsepteerib, et mõningad erasõidu sugemetega sõidud ei ole erisoodustuseks - nt 1) töötajate transport elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga; 2) kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust; 3) kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi; 4) sõit, mille vajalikkus või kasulikkus töötaja jaoks on teisejärguline, võrreldes tööandja kasuga.

Seega võib edaspidi juhtuda, et sõiduauto mõningat kasutamist ei loeta erasõiduks erisoodustuse mõttes (st et ei tule tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu), kuid selline kasutamine loetakse siiski erasõiduks käibemaksuseaduse mõttes, mis tähendab, et auto soetus- ja kasutuskuludelt ei lubata üle 50% sisendkäibemaksu maha arvata.

Eelnevast loetelust nähtub, et teatud erasõite seega erisoodustusena ei maksustata. Käibemaksuseaduse muudatus seevastu lubab 100% käibemaksu maha arvata üksnes juhul, kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks ning seda vähemalt kaks aastat järjest. Seega ei saa seaduse tekstist teha muud järeldust, kui see, et igasugune erasõidu sugemetega sõit välistab automaatselt 100% käibemaksu mahaarvamise ja seab mahaarvamise maksimaalse piiri 50%-ni. Seda kas sõit on eranditult ettevõtlusega seotud peavad maksumaksjad hakkama Maksu- ja Tolliametile tõendama.