Spordikulude maksuvaba hüvitamise plaan

Spordikulude maksuvaba hüvitamise plaan

ATTELA Advokaadibüroo advokaat Helena Kullamaa kirjutas ajakirjas GOLF spordikulude maksuvaba hüvitamise plaanist.

Liikumisharrastuste kompenseerimine on paljudes ettevõtetes tavaline nähtus, kuna soovitakse rõõmustada ning motiveerida oma töötajaid. Hetkel käsitletakse tööandja poolt töötajale makstavat spordikulude kompensatsiooni erisoodustusena, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu. See aga peaks lähiaastatel muutuma.

Vabariigi Valitsus otsustas selle aasta aprilli lõpus riigieelarvestrateegia 2017-2020 arutelude tulemusena, et alates 2018. aastast vabastatakse tööandja erisoodustusmaksust juhul, kui ta toetab kuni 400 euroga aastas oma töötaja liikumisharrastusi ja tervise edendamist. Kõnealuse muudatuse põhjalikku seletuskirja ei ole veel avalikkusele kättesaadavaks tehtud, kuid selle põhimõtted on valitsuse ja rahandusministeeriumi kodulehel välja toodud. Alljärgnevalt analüüsime, et kuidas selline muudatus mõjutaks golfiga seonduvate kulude kompenseerimist. Ennetavalt tuleb siinkohal märkida, et tegemist on üksnes kavatsusega, mitte eelnõuga.

Rahandusministeeriumi ettepaneku alusel vabastataks tööandja erisoodustusmaksust, kui ta toetab kuni 100 euro eest ühes kvartalis oma töötaja regulaarset treeningharrastust või spordisaali kasutamist. Rahandusministeeriumi sõnul käiksid maksuvabastuse alla sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud, rahvaspordiürituste osavõtutasud, olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise kulud, vajadusel treeneri kulu ning kulud taastusravi teenustele.

Muudatusega soovitakse julgustada tööandjaid senisest rohkem panustama oma töötajate tervisesse. Kuid kuna 100 eurot ühes kvartalis ei kata ilmselt ära töötaja igakuist spordiklubi kuutasu, siis tuleks ka töötajal endal veidi panustada.

Selgituste kohaselt ei läheks sportimiseks vajaliku varustuse või inventari soetamine maksuvabastuse alla. Lisaks ei ole maksuvabastust lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.

Seni avaldatud informatsiooni põhjal tundub, et reeglid, mis ei lähe maksuvabastuse alla ning tegevused mida on keelatud maksuvabastusega teha, on suhteliselt konkreetsed. Samas kulud, millele kohalduks maksuvabastus, on pigem üldisemalt sõnastatud. Kindlasti tekib nii golfihuvilistel töötajatel kui ka tööandjatel küsimusi, et missugustele tegevustele maksuvabastus täpselt kohaldub ning millised probleemid võivad toetuse maksmisega seoses tekkida. Püüame olemasoleva informatsiooni põhjal mõnda reaalselt tekkida võivat olukorda analüüsida.

Näiteks pärast kõnealuse maksumuudatuse jõustumist soovib golfisõber Arnold liituda mõne golfiklubiga ning hakata regulaarselt golfi mängima. Arnoldi tööandja on hea meelega nõus igas kvartalis Arnoldi golfiga seotud kulutusi kuni 100 euro ulatuses kompenseerima. Esimese asjana ostab Arnold endale golfivarustuse – riided, jalatsid, kepid ja pallid. Kuna aga sportimiseks vajaliku varustuse soetamine ei lähe hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal maksusoodustuse alla, siis neid kulutusi ei saaks tööandja maksuvabalt hüvitada.

Järgnevalt liitub Arnold golfiklubiga, mille liikmemaks on 100 eurot aastas. Arnold tasub 100 eurot ning viib maksekorralduse oma tööandjale. Kuna näiteks spordiklubi külastamise kulud peaksid käima maksusoodustuse alla, siis tundub, et sama võiks kehtida ka golfiklubi liikmemaksu kohta. Kas probleemi võib tekitada asjaolu, et ainult golfiklubi liikmesus ei anna Arnoldile õigust minna golfirajale mängima, vaid pakub ainult mänguõiguse soodustust, HCP pidamist ning mõningaid boonuseid veel lisaks? Pigem vast mitte, sest liikmemaks on kulu, mis on regulaarse sportimisega otseselt seotud. Tundub, et tegemist on antud juhul sportimisega otseselt seotud kuluga, sest liikmesus tagab golfikaardi, soodustusega mänguõiguse ostmise võimaluse ning lisaks kaasneb sellega ka kindlustus, mis katab hole in one kulud ja kahjud kui keegi saab Arnoldi poolt löödud palliga pihta. Seega tundub, et planeeritava idee järgi peaks tööandja saama Arnoldile kompenseerida maksuvabalt liikmemaksu kvartalis 100 euro ulatuses.

Pärast golfiklubi liikmeks saamist ostab Arnold ka 550 eurot maksva aastase mänguõiguse ning palub tööandjal ka selle kompenseerida. Kuna muudatuse kohaselt on võimalik töötajat toetada maksuvabalt kuni 100 euro ulatuses igas kvartalis, siis tööandja küll võib Arnoldit taaskord toetada, kuid peaks piirmäära ületavalt summalt tasuma ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Tõenäoliselt oleks mõistlik, kui eelnõus täpsustataks ka seda, et tööandjatel lubataks jagada sellises olukorras toetuse maksmine osadeks, sest muudatuse eesmärk on ju täidetud ning Arnold tegeleb regulaarselt spordiga.

Kindlasti tekib tööandjatel ja töötajatel veel mitmeid küsimusi, kuid hetkel on võimalik vaid spekuleerida. Täpsemaid ja kindlamaid vastuseid on võimalik anda alles selle aasta juuni lõpus, mil peaks konkreetne seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamisele esitatama.

Hoiame kõik koos silmad lahti ja mõtleme eelnõu väljatulekul nende pakutavate maksuvabastuste peale ka golfi kontekstis. Ja kui tundub, et mingi golfile omane olukord ei ole eelnõuga kaetud või tekitab ebavõrdsust, saab esitada ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.

www.ajakirigolf.ee